Akava – edu ja turvalisus koos

Akava on soome kõrgharidusega palgatöötajate ja üksikettevõtjate keskorganisatsioon, kuhu kuulub 34 liikmesliitu. Akava tegutseb liikmete huvide kaitsjana ning ühiskondliku eestkostjana.

Akava liitude liikmeks saadakse omandatud hariduse, ametialase positsiooni või eriala põhjal.   Akavasse kuulub liikmesliitude kaudu juba üle poole miljoni liikme. Akava liikmete hulgas on umbes sada tuhat üliõpilast. Akava on Soome ainus palgatöötajate keskorganisatsioon, mille liikmeskond pidevalt kasvab. 

Akava, selle läbirääkimisi pidavad organisatsioonid ja liidud töötavad selle nimel, et iga akavalane  oleks edukas ja tunneks end tööelu karide eest kaitstuna. Palk peab olema motiveeriv ja tööle innustav ka pärast maksude mahaarvamist. Tööalane areng, vastutuse määr, innovaatilisus ja tööalaste nõudmiste tase peavad kajastuma palgas. Palk peab innustama üha paremini töötama.

Töö peab olema innustav, kuid mitte kurnav. Akavalaste tööalase heaolu eest tuleb seetõttu hoolt kanda. Ametiühingusse koondumine annab akavalastele kindlustunde koos töö- ja kollektiivlepingute, läbirääkimisi pidavate organisatsioonide ja usaldusisikutega. Liidud loovad kindlustunnet ka ametialaste huvide kaitsmise kaudu. Nad on oma liikmetele abiks töövõtu kõikidel etappidel.

Akavalased loovad mitmesuguseid turvavõrgustikke ka teistele soomlastele. Ühiskonna edukus ilmneb eelkõige tööhõive suurenemise, hea tootlikkuse ja heaolu vormis.

Ühiselt tegutsedes suudavad akavalased luua edukuse ja turvatunde igale akavalasele ja kogu Soomele.

Akava tegutseb riigisiseselt ja rahvusvaheliselt

Akava kaitseb oma liikmete huve läbirääkimiste osapoolena, surveorganisatsioonina ja asjatundjate esindusena. Akava on tulupoliitiliste terviklahenduste ja muude tsentraliseeritud tööturulepingute üheks osapooleks. Akava trumbiks läbirääkimiste laua juures ja ühiskondlikus arutelus on täpsed ja usaldusväärsed põhiteadmised liikmete seisundi kohta tööturul ja ühiskonnas.  

Akava koordineerib ja arendab keskorganisatsiooni, läbirääkimisi pidavate organisatsioonide ja liikmesliitude koostööd ning huvide ühise kaitsmise ja ühiskondliku mõjutamise toimimise eeldusi erinevatel tasanditel.

Akava vastutab oma liikmeid puudutavate palgaotsuste ja kollektiivlepingute alaste läbirääkimiste pidamise ning kokkulepete sõlmimise eest. Läbirääkimisi avaliku sektoriga peab avaliku halduse eriala inimestest koosnev läbirääkimisi pidav organisatsioon JUKO ja erasektoriga Ylemmät Toimihenkilöt YTN. Lisaks peavad akavalaste lepingute osas läbirääkimisi Akava liikmesliidud.

Regionaalsel tasandil vastutavad ühiskondlike huvide kaitsmise eest Akava regionaalsed komisjonid, mida on viisteist. Lisaks tegutseb Ahvenamaal Akava-Åland r.f.
 

Rahvusvaheline tegevus üha olulisem

Lisaks huvide kaitsmisele kodumaal tegutseb Akava rahvusvaheliselt, kuna soomlaste tööelu mõjutavaid otsuseid tehakse endisest rohkem piiri taga, eriti Euroopa ja maailma tasandil. Akava osaleb aktiivselt rahvusvaheliste palgatöötajate organisatsioonide töös ja mõjutab EL organeid. Akava on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige, mis on EL nõuandev organ muuhulgas tööelu ja tööturu küsimustes.  

Akava on Euroopa palgatöötajate keskorganisatsiooni ETUC liige (Euroopa kutsealade ühisorganisatsioon EAY) ja haritlaste rühmade ning kõrgemate ametnike läbirääkimisi pidava ühenduse Eurocadres liige. Soome palgatöötajate keskorganisatsioonid SAK, STTK ja Akava panustavad huvide kaitsmisse Euroopas ühise esinduse FinUnions kaudu, mis tegutseb Brüsselis EL juures.

Akava koostöös lähipiirkondadega tulevad esile Põhjamaad ja Läänemere piirkond. Akava on Põhjamaade kutsealade koostööorganisatsiooni PAY (Nordens Fackliga Samorganisation NFS) liige ja teeb tihedat koostööd Põhjamaade haritlaste keskorganisatsiooniga. Akava osaleb ka Läänemere piirkonna võrgustikus BASTUN ja projektipartnerina Läänemere tööturualases koostööprojektis Baltic Sea Labour Network BSLN.

Akava osaleb Soome esindajana Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO tegevuses. Akava on esindatud tööministeeriumi kolmepoolsetel ILO läbirääkimistel. Lisaks on Akava palgatöötajate organisatsioonide ülemaailmse katusorganisatsiooni  ITUC liige.

Keskmise akavalase iseloomustus

Akavalased erinevad haridustaseme poolest teistest palgatöötajatest. Kaheksa akavalast kümnest on lõpetanud vähemalt kõrgkooli põhiõppe. Kõigist töötavatest soomlastest on iga neljas omandanud sellele vastava hariduse.

Akava uurib regulaarselt, kuidas kõrgharidusega ja kõrgematest ametnikest akavalased tööturul kohanevad. Suurim osa andmetest saadakse Statistikakeskuse valimil või registriandmetel põhinevatest materjalidest nagu tööjõu-uuringud.

Aasta 2010 tööjõu-uuringute andmete põhjal elas iga teine akavalane Etelä-Suomi läänis. Iga kolmas (32%) elas pealinnas või selle lähiümbruses. Akavasse kuuluvatest töötajatest olid 52 % naised. Akavalaste keskmine vanus oli 42 aastat. Kõikide palgatöötajate keskmine vanus oli samaaegselt 41 aastat.


Liikmesliitudelt saadud andmete alusel töötas akavalastest 55 % erasektoris, 33 % kohalikes omavalitsustes, 7 % riigi teenistuses ja 2 % kogudustes. Füüsilisest isikust ettevõtjaid või ettevõtjaid oli kolm protsenti.

Akavalaste tüüpilised kutsealad on erialaspetsialistid (34 %), õpetamise ja kasvatamisega seonduvad ülesanded (26 %) ning juhtimise ja juhtpositsiooniga seonduvad ülesanded (22 %).

Akavalaste keskmine tööaeg nädalas oli kokku 40,7 tundi. Ületundide tegemisest teatas 22 % akavalastest. Ületunde teinutest 38 % teatas, et ei saanud ületundide eest tasu.

Akavalastest 52 protsenti on naised ja 48 protsenti mehed. Keskmine vanus on 42 aastat ja keskmine brutopalk aastal 2010, mis sisaldab tulemustasusid, on hinnanguliselt 4100 eurot kuus.